Türgist

Rahvaarv: 72 500 000 inimest

Pindala: 780 580 km²

Pealinn: Ankara (5,5 mln elanikku, 2017.a.)

Geograafia: 97% Türgi territooriumist on Aasias ja 3% Euroopas. Riigi Euroopa osa piiravad Egeuse meri ja Must meri ning piir Bulgaariaga, Aasia osa ääristavad samad mered ning piirid Gruusia, Armeenia, Iraani, Iraagi ja Süüriaga. Erinevates maailmajagudes asuvaid Türgi osasid lahutavad Bosporuse väin ja Marmara meri. Türgi on mägine maa – enam kui 75% riigi territooriumist asub merepinnast kõrgemal kui 500 m. Mägede keskmine kõrgus on 1000 meetrit. Kõige mägisem piirkond on Türgi idaosa, kus asub kuulus Ararati mägi (5137 m), mille juures peatus pärast suurt veeuputust Noa laev. Türgi idaosas saavad alguse jõed Tigris ja Eufrat.

Sinise lipu kategooriaga Türgi rannad: 2012. aastal avaldati Istanbuli Lutfi Kirdar kongressikeskuses Sinise lipu autasustamise tulemused. Sinine lipp on rahvusvaheline märgis, mida omistatakse alates 1987. aastast igal aastal randadele ja sadamatele, kus vesi vastab kõrgetele kvaliteedistandarditele ning on ujumiseks ohutu.
Sinise lipu autasu saanud paikade ja rajatiste arv Türgis on aastaga kasvanud 9,5% võrra – praeguseks on Türgis märgise pälvinud 335 randa ja 19 sadamat.  Vastavalt neile andmetele on Türgi  Sinise lipu kategooria randade arvu järgi neljandal kohal maailmas.
Enamus nendest randadest asuvad Antalya piirkonnas – 190 randa.
Sinise lipu kriteeriumitele vastavate randade ja sadamate täisnimekiri asub siin: www.mavibayrak.org.tr

Kliima: Ühtsest Türgi kliimast rääkida ei saa, kuna riigi eri regioonides on kliima isesugune. Türgi rannikualadel mõjutab ilma meri, seetõttu on sealne kliima mahedam. Riigi keskosas ja mägedes valitseb mandriline kliima. Rannaäärsetel aladel on suvi kuiv ja kuum. Türgi põhjapiirkondades, iseäranis Musta mere äärsetel aladel ei ole suved nii kuumad kui Egeuse mere kaldal. Juulikuu keskmine õhutemperatuur Musta mere ja Marmaara mere äärsetel aladel on 22–24°C, Vahemere rannikul 25–32°C, Anatoolia kiltmaal aga üle 30°C. Kõige vähem sademeid esineb maist oktoobrini (välja arvatud Vahemere rannikualadel). Suvel sajab Türgis sooja hoovihma.

Keel: Türgi riigikeel on türgi keel, mis kuulub uurali-altai keelkonda. Türgi keel on lähedane soome ja ungari keeltele. Türgis kasutatakse ladina tähestikku. Türgi keelt räägib maailmas ligikaudu 150 miljonit inimest. Mõningates regioonides kõneldakse kurdi ja araabia keelt.

Usk: 99% Türgi elanikest on moslemid (neist neli viiendikku sunniidid ja üks viiendik šiiidid), ülejäänud on kristlased, juudid jm.

Riigikord: Türgi on 1982. aasta põhikirja järgi parlamentaarne vabariik. Seadusandlik võim kuulub parlamendile (Suur Rahvuskogu), mille valib viieks aastaks ametisse rahvas. Türgi riigipea on president, kelle valib seitsmeks aastaks ametisse parlament. Täidesaatvat võimu teostavad Türgis president ja Ministrite Nõukogu. Peaministri ja ministrid kinnitab ametisse president. 2014. aastast alates on Türgi president Recep Tayyip Erdoğan.

Majandus: Türgi on põllumajandus-tööstusmaa. Türgi tööstus on koondunud peamiselt riigi lääne- ja keskossa. Tööstusharudest kultiveeritakse enim mäendust, musta ja värvilist metallurgiat, naftatöötlust, samuti vedelgaasi, keemiakaupade ja ehitusmaterjalide tootmist ning auto-, toiduaine- ja kergetööstust. Türgi on üks väheseid riike maailmas, mis varustab end oma põllumajandusproduktidega täiesti ise. Ligikaudu 80% põllumajandusmaast on teraviljakasvatuse all. Kõige enam kasvatatakse nisu, otra, maisi, puuvilla, tubakat (Türgi on tubakasaagi ja selle ekspordi poolest üks juhtivaid riike maailmas), suhkrupeeti. Aiandite ja viinamarjaistanduste alla kuulub mitu miljonit hektarit maad.

Maavarad: Türgis kaevandatakse kroomimaaki ja boraate, leidub ka naftat, kivi- ja pruunsütt, boksiite, väävlit, kivisoola, antimoni, rauda, volframi, vaske, mangaani ja elavhõbedat. Türgi saab oma energia kivi- ja pruunsöest, samuti naftast ja suurest hulgast hüdroelektrijaamadest.

Köök: Türgi köök on üks rikkalikumaid terves maailmas. See on suurepärane segu Kesk-Aasia ja Vahemere toiduvalmistamise traditsioonidest. Türgis hoitakse seniajani elus 600 aasta vanuseid õukonnaköögi traditsioone. Türklaste söögilauda iseloomustab roogade küllus, toidu serveerimine on aga pigem loominguline tegevus kui kohustuslik majapidamistöö. Söömiskeskkond on türklastele sama oluline kui söök ise – kõikides Türgi linnades pööratakse restoranide ja kohvikute rajamisele suurt tähelepanu. Türgi köögis on rohkelt selliseid roogasid, mida võib valmistada mitmel moel või erinevatest koostisainetest. Toidud jaotatakse kolme suurde rühma: jahu-, liha- ja taimetoidud. Türgi köögi aluseks on teravili – eelkõige riis ja nisu – ning aedviljad. Türklased valmistavad palju ilma lihata roogasid. Liha on sageli vaid lisand roa juurde – isegi kebabi puhul on suurem osa taldrikust täis garneeringut, aedvilju või jogurtit. Liharoogade peamine koostisaine on lambaliha. Lambalihatoitudest on kuulsamad shish kebab ja doner kebab. Kala ja muid mereande pakutakse Türgis alati värskena. Tuntumad kalaroad on barbunya (punane kefaal) ja kilic baligi (mõõkkala). Peale selle on väga populaarsed road dolma (viinamarjalehtedesse keeratud pähklid ja rosinad) ja kamiyarik (hakklihaga täidetud baklažaanid). Türklased armastavad juua ayrani (jogurtijook) ja kanget Türgi kohvi. Osmani impeeriumi aegadest on pärit aromaatse Türgi kohvi valmistamine. Türklaste elus ja kultuuris on kohvil väga suur tähtsus. Türklaste külalislahkusega on alati kaasnenud kohvijoomistseremooniad. Türgis tasub proovida Türgi õlut, punast ja valget veini ning veega lahjendatud rahvusjooki rakit (aniisiviina) ehk nö. lõvipiima. Raki kõrvale pakutakse arbuusi ja kitsejuustu.

Ajalugu: Türgi on maailma ajaloos väga olulist rolli mänginud. Oma geograafilise asendi tõttu on Türgi olnud ida ja läänt ühendavaks sillaks. Türgi oli enam kui 600 aastat Osmani impeeriumi osa. Türgit nimetatakse tsivilisatsiooni hälliks, kuna sel territooriumil on alates 7500. aastast eKr elanud palju erinevaid rahvaid: joonlased, pärslased, makedoonlased, türklased ja bütsantslased. Praegune Türgi territoorium kuulus kunagi Rooma impeeriumi koosseisu, Istanbul oli IV sajandil eKr Ida-Rooma impeeriumi ja Väike-Aasia pealinn. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist VI sajandil sattus Kreeka juurtega Ida-Rooma riigi ala (praegune Türgi territoorium) kreeklaste mõjutsooni. Kreeklased andsid impeeriumile nimeks Bütsants. Selle impeeriumi õitseng kestis XV sajandini, mil Bütsantsi vallutasid türgi Osmani väed. Oma pealinnaks kuulutasid nad Istanbuli. Osmani impeerium ulatus Põhja-Aafrikast Ida-Euroopa ja Väike-Aasiani. Osmani impeerium langes alles Esimese maailmasõja lõpus. Praegune Türgi demokraatlik vabariik sündis 1923. aastal. See ida ja lääne traditsioonide segune riik on trendikas ning liberaalne islamimaa.

Otsi reisi

Vali soovitud kuupäev ja kliki otsi

Rohkem infot